Tõeline mugavus
Dušiga vannituba on tänapäeval ju standard, eks? Jah, õige, paljudes maailma nurkades see nii on. Kuid veel 19. sajandi keskel käidi kehahügieeni toiminguid tegemas avalikus pesemiskohas ning meie vanavanemad mäletavad veel, kuidas laupäeva õhtul terve pere kokku kogunes ja siis järjekorras köökinurka paigaldatud pesuvannis käis, Alles 20. sajandi keskel sai vannitoast eraldi ruum elukeskkonnas, 50ndatel oli vannitoa väljanägemine kõrvalise tähendusega, esiplaanil oli igapäevase pesu funktsioon. Vannitoad olid väikesed ning oluline oli privaatruumi säilitamine. Alles 2000ndatel sai vannitoast uue kehatunnetuse tuultes avatud, tihti suurejooneline ruum, kus ei olnud piimklaasist dušikabiine ja vaheseinu.
Tervislik on see, mis teeb head
Tänapäeval, kehakultuuri ajastul veedame üha enam aega vannitoas ja oleme välja töötanud isiklikud heaolurituaalid. Ühe tarbijauuringute ühingu tehtud uuringu järgi pidas 41% vastanutest vannituba oluliseks pingetest vabanemise kohaks. 70% jaoks on lõõgastumine oluline. Heaoludušš, lõhnaprogrammid ja spetsiaalsed valgusefektid, samuti heli- ja meelelahutustehnika on esirinnas. Uuringust tuli välja seegi, et umbes 70% üle 55-aastastest leidis, et keha eest hoolitsemine on oluline eeldus nooruslikkuse säilitamisel.
Silmadega duši all
Kõik, kes tahavad luua vannitoas ideaalse heaolukoha, peaksid meeles pidama, et selle juures on olulised disain, materjalid, ruumi struktuur ja mööbel ning meeleolukas valgustus. Kvaliteetne varustus koos individuaalsete hooldusrituaalidega loovad ideaalse heaolukeskkonna ja koha, kus lõõgastudes tekivad loomingulised ideed.