Keskkonna heaks
Kui käibestatistikat uskuda, kulub duši all kuni kolm korda vähem vett kui vannis. Vanni täitmiseks on vaja keskmiselt 150 liitrit vett. Viieminutilise dušivõtu ajal voolab aga olenevalt dušipeast ja duši kestusest tavaliselt torudest välja kuni 50 liitrit vett. Säästlikumad saavad koguni 30 liitriga hakkama. Sellisel juhul keeratakse dušš seebitamise ajaks muidugi kinni. Muu hulgas: duši all käimine on ka rahakotile soodsam. Vanniskäiguga kaasnevad võrreldes tavalise duši all käimisega kuni viis korda suuremad kulud vee ja heitvee eest.
Naha heaks
Põhimõte: lühike dušš on nahale parem kui pikalt vannis ligunemine – siin ei ole vanni lisatavaid aineid veel arvesse võetud. Kui nahk on terve, võib julgelt iga päev duši all käia, ilma et see nahka kahjustaks. Vältida tuleks mitu korda päevas väga kuuma veega või väga kaua pesemist, eriti kui nahk kipub kuiv olema. See paneb naha loomulike kaitsekihi asjatult suure koormuse alla.
Kokkuvõte
Lühike dušš on üldjuhul nahale tervislikum ja keskkonnaressursse säästvam. Kui aga talvel on siiski soov võtta üks soojendav vann, võib seda endale aeg-ajalt ikka lubada. Nagu ikka, kehtib ka siin mõõdukuse põhimõte.